Minu lugu algab Lõuna Eestist, Võru kandist, seal olen ma sündinud ja üles kasvanud. Juba varasest noorusest peale meeldis mulle puidust igasugu põnevaid asju meisterdada ja nii juhtustki, et tegin enda isaga esimese kitarri puiduplangust, millele oli peale tõmmatud keeled ja krihvid.
Olin kümmekond aastat enda esimesest meisterdusest eemal ja harisin ennast puidu ning muusika alal. Puitmaterjali kohta õppisin rohkem Võru tehnikumis ja muusika kohta Tallinnas Georg Otsa nimelises muusikakoolis. Kooli kõrvalt sai käidud erinevates koosseisudes kitarristina esinemas üle kogu Nõukogude Liidu.
Mustalt turult sain endale haruldase kitarri nimega Fender 25. aastapäeva Stratocaster. See oli omal ajal kõva sõna ja nii juhtuski, et oluliste inimeste kõrvu jõudis info, et selline kitarr on nüüd minu omanduses. Tänu sellele pillile jõudsin viiulimeistri Aaro Altpere juurde, kes tahtis pilli kopeerida, kuna sellised kitarrid olid nõukogude ajal defitsiitsed. Tegin joonised, Aarol olid teadmised pilliehituse alal ja nii see 1983. aastal käima läks. Tegime mõned pillid Eestisse ja Soome. Meistri käe all õppisin ja parandasin vanu tšellosid, kontrabasse ja viiuleid, mis mõjutasid ka minu hilisemat huvi Archtop tüüpi kitarride vastu. Mulle väga meeldis tegeleda muusikainstrumentidega ja õppisin kiiresti, nii tegingi enda lasnamäe korterisse väikese töökoja, kus remontisin ja ehitasin kitarre. 1990 alguses tegin tellimustöid ja vaikselt hakkasid mõtted liikuma, et võiks hakata ise pille ehitama. Tegin elektrikitarre ja 2000 aasta paiku hakkasin uurima Archtop tüüpi kitarre. Selle ajastu ilusad ja kõlavad pillid meeldisid mulle väga ja ma hakkasin unistama enda pilli ehitusest. 2010 valmis esimene selline kitarr.
Enda pillide loomisel olen lähtunud eeskätt mugavusest. Kuna olen ise palju pikalt esinenud siis olen aru saanud, et kitarri peab olema mugav mängida. Pilli istumine sülle on oluline, et pill oleks tasakaalus ega kisuks kuhugi suunda. Teine oluline asi on pilli kael. Olen palju veava näinud, et leida optimaalne kaela kuju. Kaela kuju peab olema väga käepärane, et mängides käed ära ei väsiks.
Elektripillide materjalina eelistan Eesti leppa, mis on kerge ja pehme kõlaga. Archtopid on tehtud valdavalt kuusest, vahtrast ja roosipuust. Kõik minu pillid on tehtud väga vanadest materjalidest, paarkümend aastat kuni 100 aastat vanad haruldased tükid, mis on looduslikul teel kuivanud. Sellega saavutan pillide vastupidavuse, stabiilsuse ja erakordse kõla. Krihvidest eelistan roostevabasid krihve, millega olen saavutanud väga selge tooni. Selline on minu lugu ja olen üritanud panna enda pillidesse parimad mõtted ning tükikese oma hingest.
Kauneid helisid kitarridel,
Kuldar Kalluste
